Java:Veahaldus - Redigeerimiste ajalugu

Ago – 18. veebruar 2015, kell 01:28

2015-02-18T01:28:18Z

Ago – 18. veebruar 2015, kell 00:19

2015-02-18T00:19:43Z

Ago – 18. veebruar 2015, kell 00:00

2015-02-18T00:00:21Z

Ago – 17. veebruar 2015, kell 13:43

2015-02-17T13:43:23Z

Ago: Uus lehekülg: 'Veahaldus'

2015-02-17T13:18:28Z

Uus lehekülg: 'Veahaldus'

Uus lehekülg

[[Category:Java juhend|Veahaldus]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 01:28
49. rida:		49. rida:

	Erind on olemuselt laiem kui viga (ingl error). Kui viga tähistab üldiselt olukorda, kus midagi on läinud katki, siis erinditega saab märku anda olukorrast, mis on lihtsalt teistsugune võrreldes tavapärasega, aga pole tingimata viga. Erindeid saab kasutada programmivoo juhtimiseks (natuke sarnane <code>if</code>-lausele).		Erind on olemuselt laiem kui viga (ingl error). Kui viga tähistab üldiselt olukorda, kus midagi on läinud katki, siis erinditega saab märku anda olukorrast, mis on lihtsalt teistsugune võrreldes tavapärasega, aga pole tingimata viga. Erindeid saab kasutada programmivoo juhtimiseks (natuke sarnane <code>if</code>-lausele).
		+
		+	Kui programmi töös tekib erind, siis öeldakse selle kohta, et programm viskab erindi (ingl throws exception). Kui see juhtub, pannakse programmivoo käitamine seisma ning on oht, et programmitöö lõpetatakse täielikult. Tekkinud (visatud) erindeid on võimalik kinni püüda. Kinnipüütud erindi korral on võimalik programmil veel probleemi lahendada (sõltuvalt olukorrast). Näiteks anda kasutajale viisakas teade, miks programm oma töö lõpetab.
		+
		+	Erindi tekkimisel visatakse tegelikult objekti, mis hoiab endas kõiksugu vajalikku infot. Näiteks on seal objektis kirjas veateade (mis viga tekkis).
		+
		+	<!-- TODO: Throwable interface, hierarchy -->
		+
		+	Erindi objektid jagunevad kaheks vastavalt sellele millisest peaklassist nad pärinevad. <code>Error</code> objektist pärinevad erindid tähendavad üldjuhul tõsist probleemi, mille korral programm ei saa jätkata. <code>Exception</code> objektist pärinevad erindid on üldjuhul mõeldud kinnipüüdmiseks. Kuigi <code>Exception</code> alamtüübid võivad ka kanda nime "viga", siis üldiselt need vead on lihtsamad, mille korral saab programm oma tööd jätkata.
		+
		+	=== Erindite püüdmine ===
		+
		+	Erindeid saab püüda <code>try-catch</code> plokiga. <code>try</code> plokk sisaldab käske, mida "proovitakse" käivitada. Kui nende käivitamine õnnestub, siis midagi erilist ei juhtu - kõik read pannakse järgemööda käima. Kui aga <code>try</code> plokis tekib mõne käsu käivitamisel viga (visatakse erind), on võimalik see visatud erind kinni püüda <code>catch</code> lauseosaga.
		+
		+	Näide:
		+	<source lang="java">
		+	try {
		+	double determinant = M[0][0]M[1][1] - M[0][1]M[1][0];
		+	System.out.println("The determinant of M is " + determinant);
		+	} catch ( ArrayIndexOutOfBoundsException e ) {
		+	System.out.println("M is the wrong size to have a determinant");
		+	}
		+
		+	</source>
		+
		+	Eelnevas koodinäites üritatakse arvutada 2x2 suurusega maatriksi determinanti. Kui arvutumisel tekib <code>ArrayIndexOutOfBoundsException</code>, siis see püütakse kinni ja näidatakse kasutajale vastavat teadet. See erind tekib juhul, kui üritatakse massiivist võtta liiga suure või väikese indeksiga elementi (ehk siis indeksi väärtus pole massiivi piirides). Kui arvutamine õnnestub, siis käivitatakse väljaprintimise käsk. Õnnestunud <code>try</code> ploki käivitamise korral jääb <code>catch</code> plokk käivitamata.
		+
		+	<code>try</code> plokile võib järgneda mitu <code>catch</code> plokki. Näiteks:
		+	<source lang="java">
		+	try {
		+	double determinant = M[0][0]*M[1][1] -
		+	M[0][1]*M[1][0];
		+	System.out.println("The determinant of M is " +
		+	determinant);
		+	} catch ( ArrayIndexOutOfBoundsException e ) {
		+	System.out.println("M is the wrong size to have a determinant.");
		+	} catch ( NullPointerException e ) {
		+	System.out.println("Programming error! M doesn't
		+	exist. " + e.getMessage());
		+	}
		+
		+	</source>
		+
		+	Eelnevas koodis on programm valmis kinni püüdma kaks erinevat viga. Massiivi indeksist me eelnevalt rääkisime. <code>NullPointerException</code> erind tekib juhul, kui üritatakse väärtustamata objektiga (ehk siis objekti pole mälus olemas) midagi teha. Antud näite puhul võiks see olla analoogne kontrolliga <code>if (M == null) ...</code>. Ehk siis kui M väärtus on <code>null</code>, ei saa sellega ühtegi massiivi operatsiooni (näiteks konkreetse elemendi võtmine) teha. Vastavalt sellele, mis viga/erind tekib, pannakse vastav püüdmise plokk käima. Käivituda saab vaid üks <code>catch</code> plokk, seega see, millise tüübiga viga kõigepealt tekib. Kuna vea korral lõpetatakse <code>try</code> ploki käivitamine, siis rohkem vigu sealt tekkida ei saa.
		+
		+	=== try-catch süntaks ===
		+
		+	Süntaks on järgmine:
		+	<pre>
		+	try {
		+	[käsud]
		+	}
		+	[valikulised catch osad]
		+	[valikuline finally osa]
		+	</pre>
		+
		+	Süntaks catch osa kohta:
		+	<pre>
		+	catch ([erindi-klassi-nimi] [muutuja-nimi]) {
		+	[käsud]
		+	}
		+	</pre>
		+
		+	Süntaks <code>finally</code> osa kohta:
		+	<pre>
		+	finally {
		+	[käsud]
		+	}
		+	</pre>
		+
		+	=== Finally ploki osa ===
		+
		+	<code>finally</code> plokk pannakse alati käima, sõltumata sellest, kas <code>catch</code> plokk pandi konkreetse <code>try-catch</code> konstruktsiooniga käima või mitte.
		+
		+	<code>finally</code> plokki kasutatakse teatud puhastamise ja korrastamise teostamiseks.
		+
		+	<!-- meetodi päises throws exception -->

	[[Category:Java juhend\|Veahaldus]]		[[Category:Java juhend\|Veahaldus]]

@@ 37. rida: / 37. rida: @@
 System.out.println("A[" + index + "] is " + A[index]);
 </source>
 [[Category:Java juhend|Veahaldus]]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 Programmeerija peab koodi kirjutades arvestama võimalike eriolukordadega, mis võivad programmi käivitamisel tekkida. Töökindel programm on selline, mis suudab erinevate olukordadega toime tulla ilma, et jookseks kokku. Näiteks kui küsida massiivist negatiivse või liiga suure indeksiga elementi.
-Töökindluse tõstmiseks on võimalik proovida kõik võimalikke vigu vältida ehk tegeleda ennetava tööga. Lisaks sellele pakub Java võimaluse tegeleda vigade nende tekkimise hetkel.
+Töökindluse tõstmiseks on võimalik proovida kõik võimalikke vigu vältida ehk tegeleda ennetava tööga. Lisaks sellele pakub Java võimaluse tegeleda vigadega nende tekkimise hetkel (mingil märral nagu tulekahju kustutamine).
-==
+== Vigade ennetamine ==
 [[Category:Java juhend|Veahaldus]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. veebruar 2015, kell 13:43
1. rida:		1. rida:
		+
		+	Programmeerija peab koodi kirjutades arvestama võimalike eriolukordadega, mis võivad programmi käivitamisel tekkida. Töökindel programm on selline, mis suudab erinevate olukordadega toime tulla ilma, et jookseks kokku. Näiteks kui küsida massiivist negatiivse või liiga suure indeksiga elementi.
		+
		+	Töökindluse tõstmiseks on võimalik proovida kõik võimalikke vigu vältida ehk tegeleda ennetava tööga. Lisaks sellele pakub Java võimaluse tegeleda vigade nende tekkimise hetkel.
		+
		+	==
		+
	[[Category:Java juhend\|Veahaldus]]		[[Category:Java juhend\|Veahaldus]]