Erinevus lehekülje "Java:Objektid" redaktsioonide vahel

Allikas: Kursused
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
11. rida: 11. rida:
 
* Pärimine (''inheritance''). Pärinevussuhted klasside vahel, alamklassid pärivad kõik ülemklassi omadused ja meetodid, lisaks võib alamklass lisada funktsionaalsust.
 
* Pärimine (''inheritance''). Pärinevussuhted klasside vahel, alamklassid pärivad kõik ülemklassi omadused ja meetodid, lisaks võib alamklass lisada funktsionaalsust.
 
* Koodi taaskasutamine. Kirjutada valmismooduleid, mida hiljem saab taaskasutada.
 
* Koodi taaskasutamine. Kirjutada valmismooduleid, mida hiljem saab taaskasutada.
 +
 +
== OOP põhikontseptsioon ==
 +
 +
Klassid on kui terviklikud tarkvara komponendid, mida saab kergesti (taas)kasutada. Keskne mõiste OOP juures on '''objekt''', mis on justkui komponent, millel on andmed (olek) ja funktsionaalsus (käitumine).
 +
 +
Objekti oleku kirjeldamiseks kasutatakse ka järgmisi termineid: atribuut (''attribute''), omadus (''property''), (isendi)väli (''(instance) field''), (isendi)muutuja (''(instance) variable'').
 +
 +
Objekti andmeid muudetakse objekti meetodite abil. Meetodi aktiveerimiseks saadetakse objektile '''teade''' (''message'').
 +
 +
Näiteks elektronposti nimekirja objekt, millel olek (andmed) on kõik selle nimekirja nimed ja aadressid. Kui saata sellele objektile teade (kutsuda välja funktsiooni), mis lisab nime, muudetakse olekut vastavalt (lisatakse uus nimi). Kui saata sellele objektile teade (kutsuda välja funktsioon), mis prindib objekti välja, prindib objekt välja kõik nimed ja aadressid.
 +
 +
== OOP ideoloogia ==
 +
 +
OOP tehnika tähendab mõnda konkreetset probleemi lahendavate objektide disainimist. Programmi objektid võivad esindada päriselu objekte antud probleemi puhul. Mida paremini (täpsemini, selgemini) päriselu objektid on programmi objektidena esitatud, seda lihtsam ja selgem on nendega opereerida. Näiteks kui programm peab lahendama ülesannet, mis on seotud sõiduki ja selle juhiga, siis on mõistlik luua programmi poolel objektid sõiduki ja juhi (inimese) kohta.
 +
 +
OOP võimaldab (suurema) programmi puhul:
 +
* koodi paremini struktureerida
 +
* hoida koodi arusaadavust lihtsana
 +
* teha hiljem täiendusi koodi lihtsamini
 +
jne.

Redaktsioon: 10. märts 2015, kell 00:11

Objekt-orienteeritud programmeerimine (OOP)

Objekt-orienteeritud programmeerimine (ingl object oriented programming, OOP) on programmeerimise viis, kus programmi vaadatakse kui klasside/objektide kogumit. Java on suures osas objekt-orienteeritud programmeerimiskeel (primitiivsed andmetüübid (int, double jne) ei ole objektid).

OOP on tehnika, mis võimaldab programmeerimist mugavamaks teha. Eriti kasulik suurte projektide tükeldamisel. OOP ei tee lahendusi kiiremaks.

OOP peamised tehnikad/eesmärgid:

  • informatsiooni kapseldamine (encapsulation). Teised programmeerijad ei saa kasutada osasid minu funktsioone ega muuta osasid minu muutujaid. Informatsioon peidetakse nende eest ära.
  • Modulaarsus (modularity). Koodi jagamine mooduliteks. Seotud kapseldamisega, kus kapseldatud programm viiakse vastavusse pärismaailmaga.
  • Polümorfism (polymorphism). Sama nimega meetod võib erinevate andmetüüpide puhul käituda erinevalt.
  • Pärimine (inheritance). Pärinevussuhted klasside vahel, alamklassid pärivad kõik ülemklassi omadused ja meetodid, lisaks võib alamklass lisada funktsionaalsust.
  • Koodi taaskasutamine. Kirjutada valmismooduleid, mida hiljem saab taaskasutada.

OOP põhikontseptsioon

Klassid on kui terviklikud tarkvara komponendid, mida saab kergesti (taas)kasutada. Keskne mõiste OOP juures on objekt, mis on justkui komponent, millel on andmed (olek) ja funktsionaalsus (käitumine).

Objekti oleku kirjeldamiseks kasutatakse ka järgmisi termineid: atribuut (attribute), omadus (property), (isendi)väli ((instance) field), (isendi)muutuja ((instance) variable).

Objekti andmeid muudetakse objekti meetodite abil. Meetodi aktiveerimiseks saadetakse objektile teade (message).

Näiteks elektronposti nimekirja objekt, millel olek (andmed) on kõik selle nimekirja nimed ja aadressid. Kui saata sellele objektile teade (kutsuda välja funktsiooni), mis lisab nime, muudetakse olekut vastavalt (lisatakse uus nimi). Kui saata sellele objektile teade (kutsuda välja funktsioon), mis prindib objekti välja, prindib objekt välja kõik nimed ja aadressid.

OOP ideoloogia

OOP tehnika tähendab mõnda konkreetset probleemi lahendavate objektide disainimist. Programmi objektid võivad esindada päriselu objekte antud probleemi puhul. Mida paremini (täpsemini, selgemini) päriselu objektid on programmi objektidena esitatud, seda lihtsam ja selgem on nendega opereerida. Näiteks kui programm peab lahendama ülesannet, mis on seotud sõiduki ja selle juhiga, siis on mõistlik luua programmi poolel objektid sõiduki ja juhi (inimese) kohta.

OOP võimaldab (suurema) programmi puhul:

  • koodi paremini struktureerida
  • hoida koodi arusaadavust lihtsana
  • teha hiljem täiendusi koodi lihtsamini

jne.