Turingu serverisse rakenduse paigaldamine

Turingu server

Kodutööde tarbeks on kasutusel server http://turing.cs.ttu.ee: 2. ja 3. kodutöö tuleb sinna üles panna asukohta mis kodutöö kirjelduse juures. Põhileht/avaleht olgu täpselt nimega index.html, siis töötab otse kataloogi-url ilma failinimeta.

Ligipääs

Turingu serverisse sisselogimiseks on sul vaja omada TTÜ arvutiklasside klasside kontot kujul Eesnimi.Perenimi (siin võib tekkida probleem täpitähtede, tühikutega jne) või Uni-id.

Kui sul ei ole kasutajatunnust või oled parooli kaotanud, saad selle lasta teha arvutiklasside administraatorite juures. Teine variant on kasutada portaali https://pass.ttu.ee : logid sinna sisse id-kaardi või mobiiliga ja saad ise parooli muuta.

Veebikeskkonna ettevalmistamine ja failide üleslaadimine

Kõik asjad, mis paigutad oma turingu serveri kodukataloogi alamkataloogi public_html, on veebis nähtavad. See kataloog peaks olema sulle juba ette valmis tehtud.

Tekita algul prooviks otse public_html alla katse.html nimeline fail ja vaata, kas brauserist avaneb

`http://turing.cs.ttu.ee/~<uni-id>/katse.html`

Kui ei avane, on võimalik, et sul on vaja muuta katse.html failiõigusi, nagu edaspidises kirjas. Üldiselt on failiõigused kohe OK ja neid muutma ei pea.

Nüüd loo public_html alla kataloog prax1:

• Winscp abil kasuta serveriaknas kataloogi-ikooni tärnikesega üleval paremal: create directory (F7). Seejuures peaksid vaikimisi failiõigused olema kohe OK ja neid seadma ei pea. Oluline, et "Set permissions" all oleks Owneri järel RWX linnukesed, Group ja Others järel R X linnukesed.
• Kui sa winscp-d ei kasuta, siis käsurealt sisse logides tee mkdir public_html/prax1 ja sea failiõigused, nagu järgnevas räägitud.

Seejärel pane oma rakenduse failid otse sinnasamasse prax1 alla, kasutades failinimesid, mis eelpool nõutud (index.html pealeht, muud lehed enda valikul).

Kui kataloog on olemas ja sinna mõned faili pandud, suunake oma brauser turingu serveri aadressile, mille saate, kui lisate serveri nime järgi tilde ja kasutajanime ja siis kataloogi või faili, mis olete pannud public_html alla (näiteks sedasi, aga asendage oma kasutajanimi ära):

http://turing.cs.ttu.ee/~<uni-id>/index.html või http://turing.cs.ttu.ee/~<uni-id>/prax1/index.html või http://turing.cs.ttu.ee/~<uni-id>/prax1/

Idee selles, et urlis http://turing.cs.ttu.ee/~<uni-id>/ järel tulevad failid/kataloogid on täpselt need, mis sul public_html kataloogi sees.

Failiõiguste seadmine:

Kui oled värskelt public_html alla prax1 kataloogi teinud, on tal tõenäoliselt kohe sobivad failiõigused. Kui ei, siis on vaja anda talle lisaks lugemis-ja nimekirjanäitamise õigus niimoodi: chmod a+rx public_html/prax1

Failile lugemisõiguse andmine (see tekib üldjuhul automaatselt ja ei ole vaja ise teha): chmod a+r index.html

public_html tegemine (erijuht)

Kui sul public_html kataloogi miskipärast ei ole, saad ta ise käsurealt luua niimoodi: mkdir public_html

Käsurea saamiseks tuleks üle SSH ühenduse serveri käsureale logida (putty või ssh vms)

Sisselogimine käsureale

Esimese ja teise praksi jaoks ei ole otseselt vaja serveri käsurida kasutada ehk sinna sisse logida. Järgmiste prakside jaoks aga on, nii et võid seda kohe katsetada.

Sisselogimiseks on Windowsil kõige lihtsam kasutada programmi putty (või alternatiivina kitty) ja Linuxil või Macil või käsureaprogrammi ssh.

Putty leiad arvutiklassidest programmi "Application catalog" jaotusest terminals: sealt saad ta ise installeerida. Mõistlik on panna endale putty viit desktopile.

Alternatiivina saad lihtsalt laadida endale veebist putty.exe: selle saab otse käima lasta, mingit eri-installeerimist ei ole vaja.

Putty või Kitty käimaminekul on sul vaja sisestada:

• Serveri aadress: turing.cs.ttu.ee (see tuleb puttyl sisestada "Host name" väljale)
• Kasutajanimi ja parool: TTÜ kasutajanimi ja parool (neid küsib putty siis, kui ta serveriakna avab).

Puttyl tasub Window/appearance alt seada meeldiv font ja Window/color alt meeldiv värv (ntx valge tagapõhi ja must värv). Samuti tasub kindlasti teha "save session" (enne pane "Saved session" väljale endale meeldiv nimi), siis jätab Putty settingud meelde ja sisenemisel ei pea enam arvuti nime sisestama: valid listist sessiooninime ja teed "Load" ja seejärel "open".

Hea alternatiiv puttyle on kitty, mis on muidu täpselt nagu putty, aga on valmis sinu kasutajanime ja parooli meelde jätma, et ei peaks igakord uuesti sisestama.

Optimaalne failide paigaldamine serverisse

Kuna lähtekoodi hoitakse Gitlabi koodisalves, siis kõige lihtsam on `public_html` kataloogis kloonida koodisalv `iti0209` nimega, näiteks: `git@gitlab.cs.ttu.ee:martin.verrev/iti0209_2025.git iti0209` Kui salves on index.html fail loodud ja pathid korrektsed muutub prototüüp serveris aadressil `https://turing.cs.ttu.ee/~martin.verrev/iti0209` nähtavaks.

SSH võtmete seadistamiseks saad kasutada nt. seda juhendit: https://servicenow.iu.edu/kb?id=kb_article_view&sysparm_article=KB0023919

Ehk sammud oleks järgmised:
1. Ettevalmistuseks seadista SSH võtmed Gitlabis ja turingu serveris
2. Tee failides muudatused lokaalselt - ja lisa need koodisalve
3. Tee ssh-ühendus Turingu serverisse, mine public_html kataloogi
4. Klooni salv public_html kataloogi

Arvesta sellega et erinevalt lokaalsest arenduskeskkonnast hakkab sinu rakendus jooksma alamkataloogis - järelikult pead veenduma et pilte ja stiile loetakse õigest asukohast, samuti peavad kõik lingid töötama.

Linuxi käsurida ja serveris tegutsemine

Esimeses kahes praksis sul otseselt käsurida vaja ei lähe, aga kolmandast alates läheb. Põhimõtteliselt peaks piisama neist käskudest:

 pwd (mis kataloogis ma praegu olen)
 ls -l (vaata kataloogi sisu pikas formaadis)
 cd katalooginimi (mine sinna kataloogi)
 cd .. (mine üks tase kõrgemasse kataloogi)
 less failinimi (näita faili sisu: seal sees liigu nooleklahvidega ja lõpeta tähega q)
 cp kust kuhu (kopeerib)
 rm failinimi (kustutab)
 mkdir katalooginimi (teeb uue kataloogi)
 rmdir katalooginimi (kustutab kataloogi: see tuleb enne tühjendada)
 chmod a+r failinimi (teeb faili kõigile loetavaks, et ntx veebist kuvada)
 chmod a+rx failinimi (teeb faili kõigile käimapandavaks, eeskätt cgi programmide jaoks)
 vi failinimi (redigeeri faili lihtsa redaktoriga vi)

Linuxi käsurea kasutamist tuleb uurida omal käel. Sobivat lugemist lihtsamatest keerulisemateni:

• päris algajatele on hea see selgitustega leht
• seejärel tasub korra lisaks vaadata seda kompaktset kokkuvõtet erinevatest käskudest (enamust vaja ei lähe)
• ning lugeda seda väga head ja põhjalikku õpetust funtoo saidilt (vt ka järgmisi sarja osi lehe lõpust!)
• või alternatiivina seda põhjalikumat õpetust.
• Alati tasub lisaks ise googeldada.

Väga kasulikud asjad meelde jätta:

• Üles ja alla nooleklahvid võtavad automaatselt ette varasemaid/hilisemaid käske, et neid ei peaks uuesti sisse tippima
• kui tipid failinime esimese otsa ja vajutad tab klahvi, otsib süsteem automaatselt failinime lõpu (kui sul muidugi pole mitut sama algusega faili)
• Suured ja väikesed tähed on unixis täiesti erinevad asjad, erinevalt windowsist. Näiteks sinu html/javascript sources olevad failinimed peavad olema antud täpselt selliselt, nagu failinimi tegelikult on (kui sources failinimi pilt.jgp, siis peab olema tegeliku faili nimi ka pilt.jpg, aga mitte näiteks pilt.JPG).
• Üldiselt ei ole hea mõte kasutada failinimesid, kus sees tühikud ja/või täpitähed. See on võimalik, kuid tekitab rohkem probleeme ja ebamugavusi, kui asi väärt on. Seega kasuta näiteks "minu überpilt.jpg" asemel "minu_yberpilt.jpg" vms.
• oma programmide käivitamiseks (oletame, et sul on kataloogis programm minuproge) tipi ./minuproge . Seda punkt-slashi ei ole vaja panna, kui sul on PATH muutuja sobivaks seatud, aga selle seadmisega pole tingimata vaja jännata.

Failide muutmine otse serveris

Siin on kolm veidi erinevat võimalust:

• redigeerida faile mõne serveris oleva redaktoriga, näiteks vi (loe veidi vi kohta).
• redigeerida faile oma masinas oleva redaktoriga, mis võimaldab neid otse serverist avada ja sinna kirjutada (head variandid selleks on winscp ja redaktoriks sea endale meeldiv redaktor, a la notepad++, scite või brackets.
• ja lõpuks on alati variant redigeerida faile oma masinas ja kopeerida nad peale muutmist serverisse (nagu varem kirjeldatud)

Üldiselt on kõige mugavam teha võimalikult kõik oma masinas valmis, katsetada ära ja alles siis kopeerida valmis asjad serverisse, ning teha serveris ainult pisimuutusi.