Erinevus lehekülje "UI:Kodutöö 2 (2019)" redaktsioonide vahel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
| 11. rida: | 11. rida: | ||
# Rakendus peab olema kasutatav nii desktopis kui mobiilis. Kui järgisid eelmist punkti, s.t. ehitasid rakenduse mõnele standardraamistikule siis suure tõenäosusega enam suuremaid lisategevusi tegema ei pea. l | # Rakendus peab olema kasutatav nii desktopis kui mobiilis. Kui järgisid eelmist punkti, s.t. ehitasid rakenduse mõnele standardraamistikule siis suure tõenäosusega enam suuremaid lisategevusi tegema ei pea. l | ||
| − | # HTML rakenduse flow ja elementide paigutus peab vastama 1 praktikumitöös joonistatud vaadetele. Kui realisatsiooni käigus selgub et joonistatud | + | # HTML rakenduse flow ja elementide paigutus peab vastama 1 praktikumitöös joonistatud vaadetele. Kui realisatsiooni käigus selgub et joonistatud prototüüpi on keeruline või ebaotstarbekas sellisel kujul realiseerida, tuleb muudatused viia prototüüpi - s.t. HTML ja proto peavad kooskõlas olema. Võib juhtuda, et HTMLi tehes selgub, et päris nii nagu joonistatud on liiga keeruline või ebaotstarbekas. Sellisel juhul tuleb muuta staatilist protoüüpi. See tagab, et saame suhtuda staatilisse prototüüpi kui dokumentatsiooni. |
# Rakendus peab olema stiilitud. Stiilimiseks tuleb kasutada CSS eelprotsessoreid - LESSi, SASSi vms. Standardkomponentide stiilimiseks lisage vaadetele oma stiilifail mis muudab värvid, fondid, jms. Kui enda stiilifail vaadetel küljest ära võtta peab rakendus olema ikkagi kasutatav, st. paigustus joondus jms peavad jääma paika. | # Rakendus peab olema stiilitud. Stiilimiseks tuleb kasutada CSS eelprotsessoreid - LESSi, SASSi vms. Standardkomponentide stiilimiseks lisage vaadetele oma stiilifail mis muudab värvid, fondid, jms. Kui enda stiilifail vaadetel küljest ära võtta peab rakendus olema ikkagi kasutatav, st. paigustus joondus jms peavad jääma paika. | ||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
# Loodavate lehtede HTML peab olema valideeruv. Valideerimiseks on kõige lihtsam kasutada Web Developer brauseripluginat (https://chrispederick.com/) Kui oled selle enda brauserile lisanud (töötab Firefoxis, Operas ja Chromes) vali sealt "Tools -> Validate Local HTML" oma koodi kontrollimiseks lokaalses arvutis ja "Tools -> Validate HTML" serverisse paigaldatud koodi vaatamiseks. | # Loodavate lehtede HTML peab olema valideeruv. Valideerimiseks on kõige lihtsam kasutada Web Developer brauseripluginat (https://chrispederick.com/) Kui oled selle enda brauserile lisanud (töötab Firefoxis, Operas ja Chromes) vali sealt "Tools -> Validate Local HTML" oma koodi kontrollimiseks lokaalses arvutis ja "Tools -> Validate HTML" serverisse paigaldatud koodi vaatamiseks. | ||
| + | |||
| + | |||
| + | |||
Redaktsioon: 25. märts 2019, kell 16:03
Esimese praktikumi käigus saite valmis ja valideerisite staatilise prototüübi. Teise praktikumitöö põhieesmärk on realiseerida staatiline prototüüp HTML lehtedena kasutades selleks standardraamistikke ja parimaid CSS struktureerimise praktikaid.
Töö peab esitamiseks olema paigutatud Dijkstra serverisse aadressile http://dijkstra.cs.ttu.ee/~Eesnimi.Perenimi/kasutajaliidesed2/ kus Eesnimi.Perenimi on sinu kasutajatunnus arvutiklassides (suured/väikesed tähed õigesti, kui on lisanumbreid vms, siis need ka).
Nõuded:
- HTML rakendus peab võimaldama läbida kasutajal loodava teenuse põhiflow algusest lõpuni.
- Rakendus on realiseeritud mõnel CSS raamistiku standardkomponentidel - kursuse käigus kasutame Bootstrap 4, aga lubatud on nt Semantic UI, Material CSS, Zepto vms.
- Rakendus peab olema kasutatav nii desktopis kui mobiilis. Kui järgisid eelmist punkti, s.t. ehitasid rakenduse mõnele standardraamistikule siis suure tõenäosusega enam suuremaid lisategevusi tegema ei pea. l
- HTML rakenduse flow ja elementide paigutus peab vastama 1 praktikumitöös joonistatud vaadetele. Kui realisatsiooni käigus selgub et joonistatud prototüüpi on keeruline või ebaotstarbekas sellisel kujul realiseerida, tuleb muudatused viia prototüüpi - s.t. HTML ja proto peavad kooskõlas olema. Võib juhtuda, et HTMLi tehes selgub, et päris nii nagu joonistatud on liiga keeruline või ebaotstarbekas. Sellisel juhul tuleb muuta staatilist protoüüpi. See tagab, et saame suhtuda staatilisse prototüüpi kui dokumentatsiooni.
- Rakendus peab olema stiilitud. Stiilimiseks tuleb kasutada CSS eelprotsessoreid - LESSi, SASSi vms. Standardkomponentide stiilimiseks lisage vaadetele oma stiilifail mis muudab värvid, fondid, jms. Kui enda stiilifail vaadetel küljest ära võtta peab rakendus olema ikkagi kasutatav, st. paigustus joondus jms peavad jääma paika.
- Rakendus peab CSS strukturereerimiseks kasutama mõnda tunnustatud nimetamisloogikat. Kursuse käigus vaatame BEMi, aga lubatud on ka mõne muu metoodika kasutamine, nt OOCSS, LSCSS vms
- Rakenduses peab olema jälgitud joondust ja elementide paigutust.
- Loodavate lehtede HTML peab olema valideeruv. Valideerimiseks on kõige lihtsam kasutada Web Developer brauseripluginat (https://chrispederick.com/) Kui oled selle enda brauserile lisanud (töötab Firefoxis, Operas ja Chromes) vali sealt "Tools -> Validate Local HTML" oma koodi kontrollimiseks lokaalses arvutis ja "Tools -> Validate HTML" serverisse paigaldatud koodi vaatamiseks.